Soomes võlgnevust sisse nõudes võib selle jaotada tinglikult kaheks: vaieldavad võlad (riita asia) ja vaieldamatud võlad (riidatonasia). Kui võlasuhe on jõudnud faasi, kus omavahel pole enam võimalik kokkulepet saavutada (lõputud võla tasumise lubadused, kontakti vältimine jms), siis ei jää võlausaldajal muud üle, kui oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. 

Käesolevas artiklis keskendub autor Euroopa maksekäsu esitamisele ja sellega seonduvale. Olulisim eeldus maksekäsu esitamiseks on asjaolu, et poolte vahel on lepinguline suhe (nt kauba müük, teenuse osutamine, laen, üürimine vms) ning selle tõendamiseks on kas leping, arve, kauba vastuvõtmise akt või muu kirjalikult nähtuv kokkulepe. Mida rohkem dokumente, seda parem. Vajadusel peab võlausaldaja suutma kirjalike materjalidega võlasuhet tõendada, kuigi eelnimetatud dokumente Euroopa maksekäsule kaasa lisama ei pea.

Näiteks tekitatud kahjunõuet (eseme lõhkumine vm) ei saa Euroopa maksekäsu vormis esitada, kui just kahju tekitajaga ei ole kirjalikku kokkulepet vormistatud. Samas kui on olemas kokkulepe võlgnikuga, saab igasugust võlgnevust, mh elatisevõlgnevust, Euroopa maksekäsuna vastaspoolelt sisse nõuda. Kokkulepe ei pea tingimata olema kirjalik. Kui pooled on milleski kokku leppinud, kas nt e-kirja vahendusel või Facebooki dialoogis, on see samuti tõlgendatav kokkuleppena ehk lepingulise suhtena.

 

Kohtuväline sissenõudmine enne kohtusse pöördumist 

Enne kohtusse pöördumist peaks sissenõudja (võlausaldaja) läbima kohtueelse sissenõudmise etapi. Tõsi küll, see pole tingimata kohustuslik eeldus, mis takistaks hiljem kohtumenetluse alustamist, kuid hea tava kohaselt püütakse enne kohtumenetluse alustamist võlatüli lahendada omavahel. Etapi läbimiseks ei pea tingimata omama õigusteadmisi. Piisab kirjaliku võlanõude esitamisest võlgnikule. Äärmiselt oluline on seda teha kirjalikult, sest kirjaliku nõude esitamist saab võlausaldaja kohtumenetluses vajadusel tõendada, erinevalt suulisest. Võlanõue tuleks esitada võlgnikule läbi kõikvõimalike sidekanalite, st e-postiga ja samuti tähtkirjaga. Paha idee pole edastada see kasvõi läbi Facebooki või Skype’i. Siin on võlausaldajal võimalik kasutada enda fantaasiat.

Korrektne võlanõue peab sisaldama järgmist: selgelt sõnastatud võlgnevuse tekkimise alus (nt tasumata arve number ja kuupäev koos summa ja sellele eelnenud sündmuste kirjeldusega) ning maksetähtaeg koos võla tasumise kontoga. Nõudele on soovitatav lisada selgesõnaline hoiatus, et nõude maksmata jätmisel ettenähtud tähtajaks (võlausaldaja peab selgelt määrama tähtaja), on võlausaldaja sunnitud pöörduma Soome kohtusse ja sellega seoses võlgniku kulud kasvavad.

Mis keeles peaks nõudekirja koostama? Hilisemate vaidluste vältimiseks, nt arusaamatu eesti keele kasutus vm, tuleks võlanõue esitada kas soome- või ingliskeelsena, kui võlgnik on mitte-eestlane. Võlanõuet ja selle saatmist puudutav dokumentatsioon tuleb säilitada.

 

Euroopa maksekäsu esitamine ja tasud 

Soome Vabariik on kakskeelne riik, mis tähendab, et kohtusse saab pöörduda kas soome või rootsi keeles. Euroopa maksekäsu esitamiseks eksisteerib rangelt kindel vorm. See on tasuta leitav Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.

Oma olemuselt sarnaneb Euroopa maksekäsk väga palju Eestis kasutatavale maksekäsu kiirmenetlusele: kohus saadab võlausaldaja poolt täidetud vormi võlgnikule võlasuhte sisulisi asjaolusid kontrollimata. Kui võlgnik sellele kohtu poolt määratud aja jooksul vastuväidet ei esita, teeb kohus kohtumääruse ja rahuldab võlausaldaja nõude, st võlausaldaja saab kohtutäiturile esitatava kõlbuliku dokumendi.

Erinevus Eesti maksekäsust seisneb selles, et õigusabikulusid (või muid maksekäsuga seotud kulusid) saab Euroopa maksekäsu kaudu küsida kuni 110 euro ulatuses. Sellele saab lisada riigilõivu 86 eurot (fikseeritud tasuna). Võrdluseks – Eesti maksekäsuga saab sissenõudja küsida vaid 20 eurot menetluskuludena ning riigilõivu, mille suurus on sõltuv nõude suurusest.

Teine erinevus väljendub riigilõivu suuruses ja selle maksmise ajas. Euroopa maksekäsu puhul on riigilõiv fikseeritud, st alati 86 eurot sõltumata rahalise nõude suurusest. Riigilõivu peab tasuma alles pärast positiivse lahendi saamist vastava arve alusel.

Oluline on veel märkida, et Euroopa maksekäsuga nõutaval võlasummal pole piirmäära ja kohtuistungit ei kaasne. Euroopa maksekäske menetleb vaid Helsingi kohus (Helsingin käräjäoikeus), kuhu saab täidetud ja allkirjastatud maksekäsu saata e-postiga. Selguse huvides tuleb märkida, et Soome kohus sisuliselt veel ei tunnusta Eesti digitaalallkirja, st dokumentidel peab olema käsitsi kirjutatud allkiri.

Kui võlausaldaja ise valdab piisavalt soome või rootsi keelt, pole tingimata juristi või advokaadi kaasamine vajalik. Viimase abi läheks vaja juhul, kui võlgnik esitab maksekäsule vastuväite. Siis teavitab kohus sissenõudjat palvega teatada, kas soovitakse asi lõpetada või jätkata hagimenetlusega kohtus. Hagimenetlus on juba tunduvalt spetsiifilisem menetlus, seda nii õiguslikult kui ka keeleliselt. Selles orienteerumiseks ja oma õiguste maksimaalseks kaitseks on õigusteadmiste ja kogemustega isiku abi soovitatav.

Euroopa maksekäsu menetlus kestab tavaliselt 2-6 kuud (suvekuudel kauemgi). Ennekõike võib menetlus venida siis, kui kohtul pole esimesel katsel võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui kohus on kasutanud ära kõikvõimalikud viisid dokumentide kättetoimetamiseks ja see on ebaõnnestunud, teavitab kohus sellest sissenõudjat ja soovitab asja lõpetada. Eeltoodu korral tuleb sissenõudjal tasuda riigilõivu 86 eurot.

 

Sissenõudjal on olemas jõustunud Eesti kohtuotsus, kuid võlgnik elab Soomes. Kuidas kohtuotsust täita?

Üsna laialt on levinud tüüpolukord, kus Eesti kohtutäitur annab teada, et Eestis tehtud kohtuotsust on ta võimetu Soomes sisse nõudma. Sellisel juhul saab pöörduda Soome kohtutäituri poole vastava avaldusega.

Kohtulahenditele, mis on tehtud enne 10.01.2015, tuleb kohalikust maakohtust taotleda kohtulahendi täidetavuse tunnistust ehk Euroopa Liidu täitekorraldust või Brüssel I tõendit. Kohus väljastab küsijale täitekorralduse või tõendi, mis sõltub  kohtulahendi asjaoludest. Detailsemalt saab lugeja tutvuda nende asjaoludega siin. Dokumendi väljastamine on riigilõivuvaba toiming. Autor selgitab lühidalt kohtute poolt väljastatava täitekorralduse ja tõendi vahet.

Saades kohtult Euroopa Liidu täitekorralduse koos kohtulahendi kinnitatud koopiaga, on tegemist Soome kohtutäiturile kõlbuliku täitedokumendiga, millega saab alustada täitemenetlust. Dokumendi koos soomekeelse täitemenetluse algatamise avaldusega saab otse saata võlgniku elupiirkonna kohtutäiturile. Alates Eesti kohtust vajaliku dokumendi saamisega kuni Soome kohtutäiturilt täitemenetlusega alustamise kinnituse saamiseni võtab protsess keskmiselt aega kuni 1,5 kuud ja suvekuudel puhkuste tõttu kauemgi.

Kui kohus väljastab tõendi (juhul, kui täitekorraldust pole võimalik väljastada), siis sellest kohtuotsuse resolutsiooni osa tuleb vandetõlgil lasta tõlkida soome keelde. Seejärel tuleb koostada soome- või rootsikeelne avaldus Soome kohtule, millega palutakse Eesti kohtuotsus tunnistada Soome Vabariigis sundtäidetavaks. Nimetatud menetlus võtab Soome kohtus aega umbes 1,5 kuud. Eelnev kehtib kohtulahendite puhul, mis on langetatud enne 10.01.2015. a.

Alates 10.01.2015 tehtud kohtulahendite puhul ei ole Soome kohtus täidetavaks tunnistamist enam vaja läbida.

Samas on äärmiselt oluline eelneva läbides välja selgitada võlgniku täpne või vähemalt viimane teadaolev elukoht Soomes. Tihti võib see info olla olemas ka Eesti kohtul. Samas on võlglase elukohta võimalik pärida ka Soome rahvastikuregistrilt, mis on tasuline teenus. Elukoha määramine on vajalik, et määrata, millise kohtutäituri tööpiirkonda asi Soomes kuulub ehk kuhu avaldus koos dokumentidega saata. Isegi kui dokumente Soome kohtutäiturile saates hiljem selgub, et tegelik võlglase elukoht on mujal (täitur kontrollib dokumentide saamisel seda), siis edastab täitur omal algatusel dokumendid võlgniku elupiirkonnajärgsele kolleegile.

Sissenõudjal tuleb arvestada, et Soome kohtutäitur tavaliselt inglise keeles ei suhtle. Seega on täitemenetluse avalduse koostamine (kindel blankett) üpris spetsiifiline ja selle täitmisel peab olema täpne. Kui kohtutäituril tekib küsimusi, siis ta kindlasti informeerib sissenõudjat ja palub täpsustusi. Sellega aga kaotab sissenõudja aega, mis omakorda viitab asjaolule, et kindlam on lasta avaldus koostada kogenud isikul. Kui võlausaldaja kannab kulusid õigusabile kirjeldatud toimingute läbiviimiseks, siis need kulud saab võlgnikult eraldi menetluse kaudu sisse nõuda hiljem.

 

Täitemenetluse praktikast Soome Vabariigis

Üldjuhul suhtlevad Soome kohtutäiturid sissenõudjaga valdavalt tavaposti teel. Kui täiturile on avaldus koos lisadega sobivas keeles esitatud, saadab täitur sissenõudjale esimese kirja, milles teatab, et tema avalduse põhjal on algatatud täitemenetlus. Täitur tagastab originaaldokumendid.

Seejärel algab võlgnikult vabade vahendite kinnipidamine ja hiljem varade realiseerimine võlgnevuse katteks kui viimaseid eksisteerib. Kui kohtutäiturilt tuleb laekumine, saadab ta selle kohta sissenõudjale tavapostiga vastava õiendi.

Tuleb arvestada, et kohe ei pruugi võlgnikult õnnestuda midagi kinni pidada. Seda põhjusel, et võlgnikul puudub Soomes ametlik töötasu ja varad või töötasu jääb alla vaesuspiiri. Mittearestitav palgaosa on 2016. aastal 678 eurot (neto). Kui võlgnikul on lapsi, lisandub mittearestitavale osale juurde iga lapse pealt 8,11 eurot päevas, mida arvestatakse 30 päeva kohta kuus. Samas kuuluvad arestimisele ka tuludeklaratsiooni alusel saadavad väljamaksed, mille maksab Soome maksuamet (Vero) välja igal aastal detsembri alguses otse kohtutäiturile. Seega kui võlgnikul on õigus Soome riigilt enammakstud tulumaks saada tagasi ja Soomes on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus, siis selle tulu peab kohtutäitur võlgnikult kinni.

Kui võlgnik elab allpool elatusmiinimumi, jäetakse täitemenetlus passiivsele režiimile (passiiviperintää) ja selle eest tuleb tasuda täitetasu 20 eurot. Passiivsest täitmisest teavitatakse ka sissenõudjat. Sisuliselt tähendab see seda, et täitur kontrollib iga teatud perioodi järel võlgniku rahalise olukorra võimalikku muutust. Kohtutäiturilt tasub umbes korra kahe kuu jooksul e-posti vahendusel paluda informatsiooni täitemenetluse käigust. Taolisi päringuid tuleb autori kogemuse põhjal saata teinekord mitmeid, et vastust saada. Päring peab kindlasti sisaldama viidet täiteasja numbrile ja võlgniku nimele. Viimased saab sissenõudja täituri poolt tagastatud dokumentidest, millega anti kinnitus täitemenetluse alustamisest koos täitemenetluse halduri andmetega.

Oluline on veel märkida, et täitemenetlust alustades täitur edastab meie mõistes maksehäireteregistrile (luottotietorekisteri) info võlgniku võlast. See välistab võlgnikul täielikult järelmaksu ja laenude saamise võimaluse. Seevastu näiteks Eestis taoline asjade kulg pole võimalik ja kohtutäitur seda ka ei tee.

Lõpetuseks tuleb märkida, et võrreldes Eestiga on Soomes võla sissenõudmise protsess pisut aeglasem. Seda ka seetõttu, et Soomes ei aktsepteerita Eesti digitaalallkirja, mistõttu tuleb allkirjastatud dokumentide edastamiseks kasutada tavaposti. Samas on positiivne asjaolu, et riigilõiv on fikseeritud ja suhteliselt väike ning astmelisest tulumaksusüsteemist tulenevalt on sissenõudjal võimalik võla katteks saada võlgniku tulumaksutagastus.

Artikkel on avaldatud raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis www.rmp.ee